Käsitsi sorteerimine

Väike osa maailmas olevatest  jäätmetest sorteeritakse suurtes mehhaniseeritud käitlustehastes. Tänapäeva sorteerimiskeskustel on omad piirangud: suur investeerimisvajadus, keerukad sisseseaded ja piiratud võime taaskasutatavaid materjale eraldada. Näiteks on segajäätmete käitlustehastest tulev toormekogus enamjaolt üsna tagasihoidlik. Selle asemel töötab isegi Euroopas käsitsisorteerijatena väga suur hulk inimesi, kes korjavad konveierilindilt välja kasutatavaid toormaterjale.

Käsitsi sorteerimise puhul tekib aga palju probleeme, nagu kokkupuude mikroobide, tolmu, tahkete osakeste ja kemikaalidega, ergonoomia puudumine, vigastuste oht, probleemid motivatsiooniga, paljudes riikides esinevad sotsiaalsed probleemid ning protsessi kõrge hind ja ebaefektiivsus. Käsitsi sorteerimisel ei paista tulevikku olevat. Tavajäätmete käsitsi sorteerimise tulemusel läheb taaskasutusse vaid mõni protsent koguhulgast. 10% suurune efektiivsuse tase segajäätmete käsitsitöötlusel on suurepärane saavutus. Ja pealegi keelab ELi regulatsioon aastast 1975 tegelikkuses jäätmete käsitsi sorteerimise.